Peatükk 6/15
Mikroläätsed
Kui esiplaanitäht (lääts) möödub peaaegu otse taustatähe (allika) eest, painutab ja võimendab selle gravitatsioon allika valgust päevade kuni nädalate jooksul. Läätse ümber tiirlev planeet lisab lühikese täiendava tipu. Lääts ise on sageli liiga nõrk, et seda näha.
Punktläätse võimendus: A(u) = (u² + 2)/(u√(u² + 4)), kus u on läätse ja allika vahekaugus Einsteini raadiustes; A(1) = 1,342. Einsteini nurk on θ_E = √(κ M π_rel), κ ≈ 8,14 mas/M☉ (Gaudi 2012). Planetaarne piik kestab umbes √q · t_E, kus q on planeedi ja tähe massisuhe. Sündmus ei kordu kunagi, seega ei saa planeeti sel viisil uuesti vaadelda.
| Suurus | Väärtus | Allikas |
|---|---|---|
| A(u = 1) | 1.342 | [arvut.] |
| θ_E, kui 0,3 M☉ ja π_rel = 125 µas | 0,55 mas | Gaudi 2010 näide [calc] |
| Tüüpiline Einsteini ületusaeg | ≈ 19 päeva | Gaudi 2010 |
| Esimene mikroläätsestumisplaneet | 2004 | Bond et al. 2004 |
356 of the 8,049 planets with a stored distance in exoplanet.eu were found by microlensing (the first method listed). Show them on the Galaxy map ›
Osuta aastale või fokusseeri diagramm ja kasuta nooleklahve.
- transiit
- radiaalkiirus
- otsepildistamine
- mikroläätsed
- astromeetria
- ajastus
- muu
Planeedid avastusaasta järgi, laotud neid leidnud meetodi kaupa. SetuHQ ei avastanud neid planeete. Allikas: The Extrasolar Planets Encyclopaedia (exoplanet.eu), fetched 2026-10-18.